Grupi psühholoogias tuuakse välja kolm etappi, mis tuleb läbida, enne kui grupp korralikult tööle hakkab – eufooria, konflikt ja koostöö. Üks suur märksõna lapsevanemate jaoks lasteaia aastate jooksul on koostöö. Vaja on ju organiseerida koos üritusi, kingitusi, vajalikke asju erinevateks tegevusteks jne. Kuna rühmas on koos suur hulk lapsi ja veel suurem hulk lapsevanemaid, siis võib koostöö ja kompromissi leidmine olla vahel väga väga raske. Tööalase ja eraelulise kogemuse põhjal mõtlesin, et panen kokku nõuandva loo oma kogemuspagasist, et rühma lapsevanemad võimalikult kiiresti ning valutult koostööni jõuaks. Alustame algusest. Esmalt on oluline teada, kes on need lapsevanemad, kellega kõrvuti teil järgnevad aastad koos kulgevad. Suures pildis võib lapsevanemad jagada rühmas kolme gruppi.

1. grupp – aktivistid

Õnneks igas rühmas on neid vähemalt üks. Kui neid poleks, siis ilmselt toimuks väga vähe ja õpetajatel oleks väga raske oma toimetusi ja tegevusi teha. Aktivistid on alati esirinnas, kui on vaja kuskil midagi toimetada või organiseerida. Nad naudivad seda, mida nad teevad. Muidugi siin jagunevad aktivistid kaheks: demokraadid ja diktaatorid. Demokraat püüab alati saada enamuse arvamuse käimasolava teema kohta ja siis sellele vastavalt otsustada ja käituda. Demokraatlik aktivist, kes kuulab teisi, aga õigel momendil julgeb otsustada ka ise, on rühma jaoks kuldaväärt lapsevanem. Diktaator seevastu soovib ennekõike läbi suruda enda mõtte ja arvamuse ning kui keegi julgeb vastu hakata ja sõna võtta, siis võib olla tulemuseks üsna kirglik mõttevahetus. Eriti tuliseks kipuvad need mõttevahetused minema siis kui tegu on meililisti kirjavahetusega – keegi ei tea ju täpselt vastu kirjutaja emotsioone ja need pannakse juurde oma tunnete baasil ja vastatakse selle põhjal.

2. grupp – kaasaminejad

See on see osa rühma lapsevanemaid, kes on alati kõigega nõus mida välja pakutakse. Neile näib olevat oluline, et ise ei peaks mõtlema, tegema, otsustama. Nad on nagu tapeet - olemas, aga nad loodavad, et keegi neid ei märka ja neile mingit ülesannet ei anna. Kõigega alati nõus, ent keegi teine tegutsegu. Kaasaminejate pluss on see, et nad täidavad vajalikud, kogu rühma lapsevanemaid hõlmavad, ülesanded ja protseduurid alati hästi kiiresti (nt. raha ülekandmine, rühma millegi toomine jne)

3. grupp – virisejad

See on üks “vahva” seltskond. Kui Sinu rühmas neid pole, siis olete õnnega koos. Üldiselt organiseerida nad ei viitsi, teha nad midagi ei soovi. Aga kui siis asjad on otsustaud, tehtud ja tulemus olemas, siis astuvad nad nö ette ja hakkavad nurisema, kuidas oleks ikka kõike pidanud teisiti tegema ja paremini korraldama. Neile mõjub üldiselt kõige paremini see, kui nad korrale kutsuda, meelde tuletada, et nad ei soovinud osaleda korralduskomitees ja teha ettepanek, et järgmine kord võivad nad ise asjade korraldamise oma võimekatesse kätesse võtta. Tavaliselt selle jutu peale muutuvad nad vaikselt tapeediks. Kuni järgmise korrani…