Lõppemahakkav nädal on olnud väga tegus, toimekas ja emotsioone on siia sisse jagunud seinast seina.
Esmaspäev oli üsna sinine, kuna alates eelmise pühapäeva lõunast oli Netikink meil maas ning vahepeal oli seis selline, et me ei pääsenud mitte mingi valemiga ega teed pidi sellele ligi.
IT-osakond ja Boss ragistasid ajusid ja meie kodus oli väga närviline õhustik. Õhk oli pingest paks… Pühapäeva õhtuks said nad asjad nii kaugele, et mina sain esmaspäeval tegeleda olemasolevate tellimuste täitmisega. Esmaspäeval jalutas Boss iga natukese aja tagant minu ruumi ning andis mulle live update, kuidas just nüüd seis on. Kella 16-ks oli pood taas töös ning julgesime veidi hingata. Ootasime, millal tuleb esimene tellimus. Tuli! Kui tahate teada, mis juhtus, siis me ei oska vastata. Siiani on segane, mis kogu selle jama põhjustas. Ent vahejuhtum pani meid taas plaane tegema, et vältida sääraseid olukordi tulevikus.
Teisipäeval läks Boss Heade mõtete linna meditsiinilisele protseduurile ning mina sain ainuisikuliselt oma minevikule joone alla tõmmata. Nimelt teisipäeval andsin uutele omanikele üle oma lapsepõlvekodu. Mulle oli väga tähenduslik, et tegin seda ÜKSI. Nädalake enne teisipäeva oli ehk veidi mõtlikum ja tagasivaatavam, aga sellel hetkel, kui võtmed vahetasid omanikku, valdas mind nii suur kergendus ja vabadustunne, et oleksin nagu meetrijagu maast kõrgemale tõusnud. Autoga maja juurest ära sõites juubeldasin roolis… Raadiost tuli taustaks Scorpionsi “Wind of Change”.
See helgus ja kergus kandus ka minu ülejäänud nädalasse. Töö lausa lendas. Töönädala märksõnaks oli tassid. Neid oli palju. Tassid läksid kahele meie pikaajalisele koostööpartnerile. Ühel päeval tegin 50 tassi ja teisel lausa 100 tassi.
100 tassi ühe päevaga – see on läbi aastate ka minu isiklik rekord, seni pole nii palju ühe päevaga taibanud teha. Hommikune plaan oli kaks kasti valmis teha ja siis jätta veidi ka järgmiseks päevaks, ent kõik läks kuidagi ludinal ning kui pealelõunat kella vaatasin, siis sain aru, et ka 100 puuduolevad kruusid jõuan valmis. Sinna juurde ka e-poe tellimused loomulikult. Ent nagu ütlesin, tööl olid sellel nädalal tiivad 🙂
Ka pood on saanud juba poe välimuse. Uuel nädalal saame hakata tellima vajaminevaid riiuleid juurde. Kui ühel päeval lubatakse poeuksed taas avada, siis lootust on, et ka meie avame….lõpuks.
No õpetaja rollis oleksin soovinud veidi enam olla, aga kuidagi sai ka sellega hakkama. Rakendasin Bossi KT koolitamiseks ka Bossi ennast ning IT-osakonda. Minul pole eesti keel kunagi kergelt tulnud, samamoodi Bossil. Seega vaene laps pole just parimaid geene selles osas endale saanud. Aga maadleme edasi!
Uuel nädalal astume aprilli. Roki esimese sünnipäeva puhul antakse lausa vaba päev.
Loodame, et viirus tõstab ka kevade ees ikkagi käed üles ja suvi ikka vahele ei jää, nagu ähvardatud on.
Meil on õnneks aastaringi Suvi 😛
Oleme rõõmsad ja püsime terved!
Piret