Eelmist postitust kirjutades oli õhus võimalus, et me peame Vahuriga jääma eneseisolatsiooni. Teisipäeval saimegi info, et meie praktikant on andnud positiivse proovi (tema on sümptomiteta positiivne). Seejärel rakendus meie koroonaplaan st. kõik meie e-poed lakkasid töötamast ning ootasime terviseameti edasisi juhtnööre. Veidi vähem kui 24 tundi hiljem olid e-poed taas töös, sest praeguste hindamiskriteeriumite järgi meie ei klassifitseerunud lähikontaktseks. Show must go on!
Ja siis hakkas tellimusi taas tulema – väikseid ja suuremaid ning väga suuri. Neljapäeva hommikul vaatasin oma arvutiekraanil tellimuste järjekorda ja tundsin kuidas lained löövad meeletu jõuaga pea kohal kokku. Murdusin….lihtsalt istusin ja vaatasin ekraani läbi pisarate ja ulgusin nutta. Liiga palju, kuidas ma suudan? Sellega muidugi suutsin Vahuri ära ehmatada. Ta pakkus mitmeid variante olukorra parandamiseks. Ent mul oli vaja lihtsalt veidi aega. Kui oled nö põhjas ära käinud, siis positiivne on see, et edasi saab minna vaid ülesse. Elasin ja toimetasin neljapäeva vaikselt ära. Õhtu ja ööga seedisin oma mõtted läbi, panin peas plaani (ikka plaanid 😀 ) veidi muudetud töökorraldusega paika ja nüüd me taas liigume edasi. Jah, ooteajad on pikemad. Aga Vahuri suure abiga täidan ma sellel aastal enam tellimusi kui eelmisel aastal, kui toimetasime mitmekesi. Veel jõuab jõuludeks….veel!
Minult küsiti lõppenud nädalal mitmeid kordi, kas te tõesti oleksite jäänud eneseisolatsiooni, kui terviseamet oleks nõudnud. Vastus on jah. Me poleks riskinud oma firma mainega ja seda nõuet eiranud. Nii lihtne see ongi.
Ongi vist kõik. Uus nädal toob koduõppe ja ohtralt tööd. Viimased 10 päeva jõuludeni…
Oleme terved!
Piret