…või kas ikka on? Mul on tõeline deja vu tunne. Aasta 2020 versioon 2. Isegi Uku võitis taas Eesti Laulu.
Nädala jagu kummitab peas laul “Jälle kordub kõik”
Üks tark mees ütles, et praegu on meie aja sõda ja lõpptulemust ei tea kahjuks keegi. Ideoloogiad põrkuvad, empaatiat on kohati väga vähe, kui sa pole minu poolt järelikult oled minu vastu. Ja nii juba terve aasta.
Sellel nädalal tuli viirus meie perele üsna lähedale. Minu isa, kes on hooldekodus, sai positiivse proovitulemuse. Õnneks on ta täna sümptomiteta haige ja loodame, et nii see jääbki.
Tunnistan, et mul on täna raske häid mõtteid luua oma peas, ikka tõstavad pead need tumedamad toonid. Võtsin vastu väljakutse leida igas päevas kolm asja, mille eest olen tänulik. Ehk aitab see head positiivsust tuua/luua.
Kuigi emotsionaalselt on tunne, et poeks kivi alla ja jääks talveunne, siis töises plaanis tuleb tegutseda ikka endises tempos.
Viimased nädalad on olnud tegusad. Vaikselt aga kindlalt seame paika kauplust ja kaupluseruumi töökohti, märtsist on meie praktikant Liisa meie kolleeg (tema tegevus on põhiosalt mia24.ee suunal) ning lõppenud nädalal tegime Vahuriga otsuse, et Tee- ja Kohvipoele on aeg joon all tõmmata… Ikka algused ja lõpud käsikäes.
Netikingis on tellimusi sellises mahus, et konti see mul just ei murra, sest üritused ja koosviibimised on ju hetkel enamasti pausile pandud. Minu “sulest” on tulnud meie e-poodi mõned uued tooted, mille kliendid on ka juba avastanud. See teeb südame alati soojaks. Olen teinud õiget asja 🙂
Kulgeme siis aga mööda seda muutlikku märtsi edasi. Püüame hoida positiivset meelt ja lootust, et kõik möödub….kunagi.
Olge hoitud ja terved,
Piret