Päevad, mis muutsid MINU maailma

Kas Sul on vahel olnud nii, et otsid midagi või midagi oleks nagu puudu, aga ise ka täpselt ei mõista, mis see salapärane miski on? Ja siis juhtub midagi/kohtad kedagi ja asjad saavad oluliselt selgemaks ja tuleb teadmine, et oh just see on õige ja seda pean ma tegema?

Me käsime Bossiga eelmisel nädalavahetusel Eric Edmeades´i turunduskoolitusel. Boss millalgi jõulude paiku rääkis, et jaanuari lõpus on tulemas üks turunduskoolitus ja ta arvab, et ma peaksin ka selle koos temaga läbima. Sellel hetkel noogutasin, selge, kui arvad, eks siis tulen. Aga kuna aeg oli veel ohtralt, siis rohkem ma ei süvenenud teemasse. Kui ta siis mõned nädalad hiljem uuesti küsis, sest mind oli vaja ka ära registreerida, siis palusin tal teha mulle lühiülevaate, kes on Eric Edmeades ja mida see koolitus endast kujutab. Boss oma jutuga suutis minus äratada huvi ning mu vastus oli jah. Mida lähemale koolitusnädalavahetus tuli, seda suuremaks mu kõhklused muutusid, kas ikka tegin õige otsuse. Esmalt seetõttu, et kahepäevane koolitus oli inglise keeles. Olles eluaegne “sakslane”, kes küll töö tõttu on ka inglise keele teatud tasandil omandanud, tundus mulle, et ingliskeelse koolitusega ma väga hästi hakkama ei saaks. Teine kõhklus oli, et mis mina ka sellest turundusest tean, see ikka rohkem Bossi rida. Täna olen ma 200% rahul, et ma läksin ja need kaks päev olid mulle väga vajalikud, et ma õpiksin meie tööd (ja tegelikult kogu meie muud elu samuti) hoopis teise nurga alt nägema.

Väga detailseks ma ei lähe, aga et sa saaksid üldistatult aru, mida see koolitus endast kujutas, siis lühidalt – müüa nii, et sa tegelikult ei müü. Lihtne eks? 😉

Koolitaja oli karismaatiline tegelane, kes jutustas erinevaid lugusid väga kaasahaaravalt. Minu kartus oma inglise keele pärast hajus umbes esimese 10 minuti jooksul. Minu jaoks tema õpetuse üks tähtsamaid nurgakivisid oli, et isiklikud lood ja neis lugudes peituv emotsioon on need, mis talletavad meie mällu erinevat informatsiooni. Tegelikult andis see koolitus mulle loa jutustada ja rääkida ning siis nimetada seda töö tegemiseks ja turundamiseks 🙂 . Kes mind isiklikult tunnevad need teavad, et ma võin rääkida, rääkida ja siis veel natukene rääkida. Ma tean vaid ühte inimest, kes räägib veel rohkem kui mina, see on Bossi KT. Tema puhul on ilmselt jutugeeni paljundamisel kolmekordne kopeerpaber vahel olnud, sest talle pean isegi mina vahel ütlema, et kallis mees, palun ole tasa 😀 .

Mu viimastes postitustes on kirjas olnud mitmel korral, et uuel aastal oleme me Bossiga muutnud oma firma sihte ja eesmärke ning see on olnud selline segane aeg, kus õhus on sageli palju küsimusi, aga mitte nii palju vastuseid. Iga uus asi on hirmutav ja seda ennekõike teadmatuse pärast, mida tulevik toob ja kuidas kõik lõpuks välja kukub. Kõlab ehk küll kui klišee, aga Eric Edmeades´i koolitus andis mulle mõningase selguse ja täpsustas liikumisesuunda, seega võingi suuri sõnu teha ja öelda, et need kaks päeva muutsid MINU maailma(pilti).

Ma ei taha rutiini…..või ikkagi tahan

Nagu ennist kirjutasin, siis kõik uus on hirmutav. Olen märganud, et kuigi inimesed üldiselt kõvahäälselt avaldavad arvamust, et soovivad rutiinivaba elu, siis suurem osa inimestest tahab rutiini ja tahab, et kõik oleks sama ja muutumatu. Mina armastan rutiini, kohe väga. Kunagi ülikooli ajal, psühholoogia testis, tuli välja, et mu rutiinisoov on kuskil 100% (õppejõud pidi seda tulemust nähes peaaegu toolit kukkuma, ei pidavat “normaalne” olema 🙂 ) Seetõttu on mulle pea terve elu muutused rasked olnud.

Eks sellega ole ka nalja saanud, kuidas mina muutuseid hästi vastu ei võta. Boss ikka räägib seda, kuidas tema tellis mulle ühe spetsiaalse töövahendi, et lihtsustada t-särkidele minevate tekstide kilest puhastamist. Mul võttis umbes täpselt aasta aega, et seda kasutama hakata, enne seda tundus ikka asi kahtlane ja minu enda puhastamisnipp ka ju täitsa töötas 🙂

Täitsa tavaline on meil selline situatsioon. Boss on vaadanud mõnda koolitust või lugenud midagi põnevat ja tuleb siis uue ideega minu juurde (Esimene lause on tavaliselt: Ma mõtlesin! ) Siis ta räägib silmade särades mulle ära oma idee ja mina……vaatan teda suhteliselt emotsioonitu näoga. Sõltuvalt mõttest ta vahel isegi solvub, et ma juba püsti pole karanud ja tegutsema asunud. Ma pean asju “seedima” aga Boss on meil visionäär (näiteks tema plaanis uut aastat juba siis, kui meie noore kolleegiga aasta lõppu “üle elasime”).

Ent tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on mu suhtumine muutustesse muutunud 🙂 . Olles firmaomanik (õigem termin on firmaomaniku naine, aga teate ju isegi ütlust, et mees on pea ja naine kael 😉 ), siis on saabunud arusaam, et rutiin peab aeg-ajalt muutuma, sest kui vanasse pikalt kinni jääd, siis peatub areng ja siis pole kohe mingit edu loota. Tuleb tunnistada, et selle õppetunni saamine on olnud sageli üsna valus ja vahel tuleb ikka väga ausalt peeglisse vaadata ning endale tunnistada tehtud suuri vigu. Ent vead on parimad õpetajad, kui neist õppida (see viimane on väga oluline).

Rutiini ja muutuste teema on tänasel päeval põhjusega mu hingel. Paljudes minu elu osades on midagi muutumas ja nii mõneski valdkonnas on tegu üsna kardinaalsete muudatustega ja ma näen, kuidas inimesed hakkavad rapsima, et vanast kinni hoida. Emotsioon tapab ratsionaalsuse. Olen minagi olnud teinekord mustlase püss, mis esimese tunde pealt laseb, aga siin tulevad mängu taas need eluõppetunnid ja peeglisse vaatamised. Enne hinga, hinga ning veelkord hinga, võimalusel maga öö ära ja siis analüüsi. Tulem on oluliselt parem. Meie oleme jõudnud oma elus seisu, kus mind on tabanud teadmine, et jah on vaja muutusi, sest mis mind tõi siia, enam edasi ei vii. Ja see teadmine on maha võtnud ka enamuse hirmust muutuste ees. Olgu, eks ma ikka mõnel päeval paanitsen ka, sest vana koer õpib uusi trikke kauem 🙂 . Aga inspiratsiooni annab mulle Hiina vanasõna: Parem komistada uutel radadel, kui seista paigal vanadel teedel.

Naer on terviseks

Nõuanne mehele

Täna postitus on välja kukkunud veidi tõsisema alatooniga, niiet tõstan lõpetuseks veidi meeleolu. Sõbrapäev on tulemas, meie tegutsema ja toimetame ka selle nimel. Noor kolleeg on juba teinud ka mõned üsna pikantsed kingitused, mis teda õhku ahmina on pannud. Ootan huviga, kas keegi see aasta suudab oma kingiideega ka mind punastama panna.

Aga kui otsite mehele väikest, õpetlikku ja humoorikat kingitust, siis tellige meilt pildilolev külmkapmagnet 😉