Hing soe ja valus – üks aasta hääbub,
ei tule enam sellist teist.
Ta päevadesse helendama jäänud
on osakene kõigist meist.
Nii korduv kõik. Ja siiski kordumatu
on iga möödaläinud päev.
Sel ööl, sel nähtamatul lävepakul
neid hoopis uues seoses näen.
Just see luuletus/laul heliseb mul taas kõrvus selle aasta viimastel päevadel.
Lõppev aasta on olnud…..mitmetahuline, emotsionaalne ja ometi paljuski nii sarnane paljude varasemate aastatega.
Sõna otseses mõttes sai suur osa minu minevikust sellel aastal maha lammutatud. See oli kergendus.
Õnneks täna mul sellist kronoloogiat, nagu aasta eest, kirja panna ei ole.
Tööalaselt on mulle endale aasta lõpp koos isadepäeva ja jõuludega olnud väga raske. Põhjus on lihtne – tegu oli minu 13nda aasta lõpuga ja tsiteerides Jutulindu “Jõud lõppeb, ei jõua enam…” Ent ometi pidin toimetama ja taeva abiga sain hakkama. Eks mind peabki lükkama viimase piirini ja siis veidi ka üle, et ma võtaksin muutused vastu. Loomulikult on meil nüüd plaanid edaspidiseks, tegelikult mitu varianti (meenutan, et tähestikus on üsna palju tähti), aga mis realiseerub pole üldse kindel. Täpselt veel ei kirjuta neist plaanidest, sest minus on paras annus ebausku ikka ka. Loodan lihtsalt, et kõigi nende mõtete keskel täitub minu soov, et järgmiste jõulude eel saan tõeliselt nautida jõuluootust.
Teen kniksu ja kummarduse kõigi Teie ees kes, mind sellel aastal on mõtte, sõna ja teoga aidanud. Aitäh, et olete olemas!
Lõpetuseks kõrvus heliseva loo viimane salm:
Sel ööl, head sõbrad, vaikselt soovin:
“Teil olgu uue aasta algus
niisama pidulik ja kaunis,
kui kuusel kumav küünlavalgus!” (K. Muuli)
Head vana-aasta lõppu ja soovide täitumist uuel aastal!
Piret