Jälle on see aeg aastas, kus käin tööl seitse päeva nädalas. Kui seda ei teeks, siis tunneksin, kuidas upun tellimustesse.
Jälle on iga minut kullahinnaga ja arvel. Kui enamik arvab, et peab ikka padurumal olema, et rõõmustada kella keeramise üle, sest kes see ikka aastasse 2020 soovib lisaaega, siis mina rõõmustasin selle “leitud” tunni üle.
Kokkuvõtlikult – lõppes taas väga tegus nädal.
Kõige tähtsam päev oli reede, 23. oktoober. Meie ladu sai valmis 🙂 . Kui leiame mõne ülearuse minuti või tunni, siis saame hakata asju sinna kolima, ent ilmselt jääb see siiski isadepäeva järgsesse aega.
Reaalsus on ka see, et jäänud on veel ca 8-9 päeva, et tellida meilt ja isadepäevaks kätte saada. Kiirustage, seltsimehed unetud!
Ja lõpetuseks veel – jälle peab kooli minema… (see pole minu jälle 😉 )
Seekord siis lühikeselt ja löövalt.
Piret