Emade ja naiste austamise päev
Emadepäeva traditsioon on saanud alguse Ühendriikidest, sealse õpetaja ja kindlustusametniku Ann Jarvise (1864 – 1948) algatusel. Idee pärines tegelikult tema ema proua Anna Reeves Jarviselt. Jarvise pere elas Lääne – Virginias Graftoni linnas, isa oli metodisti – jutlustaja, ema Anna 11 lapse ema ja lisaks veel tarmukas sotsiaalsete huvidega naine, kes korraldas emade kokkusaamisi ja asutas emade tööorganisatsiooni deviisiga “paremaid emasid – paremaid kodusid – paremaid mehi ja naisi”. Proua Jarvise unistus oli, et kogu maailm hakkaks emade lugupidamise märgiks tähistama emade päeva. Tema eluajal see unistus ei täitunud, küll aga oli ta oma mõtteid jaganud tütar Anniga ning leidnud Annis mõttekaaslase. Kui ema aastal 1905 suri, oli Ann 41 – aastane ja pidi jääma ka oma pimeda õe Elsinore hooldajaks. Sügav austus kadunud ema vastu oli see, mis ajendas Anni korraldama ema teisel surma-aastapäeval 1907 mälestuskoosviibimise, mille ta nimetas emadepäevaks. Ann Jarvis jättis töö kindlustuses ning otsustas sealtpeale täielikult pühenduda emadepäeva mõtte elluviimisele. 1908 korraldati emadepäev Graftonis, Philadelphias. Ann tõi oma ema hauale suuri nelgikimpe, tema eeskuju järgisid teised. Nelgist sai emadepäeva lill Ameerikas. Valge nelk meie hulgast lahkunud, punane – elavate emade auks. Emadepäeva aade levis Ühendriikides kulutulena. 1909 peeti seda päeva juba 45-s osariigis ja 1914 kuulutas Kongress maikuu teise pühapäeva ametlikult emadepäevaks. President soovitas heisata sel päeval riigilipud. Emadepäeva tähistatakse paljudes Euroopa ja Aasia maades, samuti Austraalias. Erinevates maades on emadepäeval oma tähistamisviis ja eellugu. Emadepäeva tähistamine ja emadus olid Teise maailmasõja eel ja ajal paljudes Euroopa riikides eriliselt hinnatud. Rõhutati, et on tarvis rohkem lapsi, emadus tõsteti omaette väärtuseks. Sõja-aastatel emadepäeva sõnum teisenes, sest paljud emad vajasid kaotatud laste ja perekondade tõttu tröösti.
Eestis tuli emadepäev soome eeskujul ning mõtte algatajad olid naiste karskusliikumise juhtivad tegelased. 1906. aastal asutatud Eesti Karskusliidu juurde loodi 1923.a. Naiste Karskusliit, kelle “otstarve” oli olla alkoholismi vastu võitlevate naisorganisatsioonide, osakondade, toimkondade, rühmade ja asutuste ühendajaks Eestis ning liidu peamiseks sihiks oli karskusteadmiste levitamine ja süvendamine naiste hulgas.” 1941.a. jäi aga emadepäev juba riiklikult tähistamata. Nõukogude perioodil oli emadepäev maha vaikitud ja tähistati seda päeva salamisi. Ehk just seetõttu, et riik püüdis emadepäeva maha salata, muutuski see päev perekonna tähtpäevakalendris nii oluliseks. Paljudes peredes viidi maikuu teisel pühapäeval emale lilli ja täiskasvanud lapsed sõitsid vanemaid vaatama. Alles 1988 saabub aeg, mil Eestimaa üle pikkade aastate taas avalikult mai teisel pühapäeval märgib emadepäeva. Sellest alates on see uuesti aina rohkem riiklik ja koolipüha. Koolides, lasteaedades, teatrites, maa- ja linnavalitsustes toimuvad ametlikud aktused ja kontserdid, kirikutes tähtpäevajumalateenistused. Päeva riiklik tähistamine on hakanud vähendama emadepäeva kui perepüha tähtsust, sellest on saanud emade ja naiste ametliku austamise päev. Emadepäeva uuesti tähistamisest tunti suurt rõõmu- jälle ometi kord saab avalikult tähistada emadepäeva aga oli ka palju nukrust, sest miks oli üks niivõrd inimlik tähtpäev nii kaua avalikult unustatud, koguni keelatud. Ühiskond, kes ei austanud ema, ei saanud pühaks pidada midagi ega kedagi. Mõisted emaarmastus, emakeel ja isamaa on lahutamatult seotud. Eesti Naisliit annab alates 1998. aastast välja aasta ema tiitlit.Aasta emaks võib kandideerida Eesti Vabariigi kodanik, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last, kes on oma töös pädev ja tunnustatud ning on perekonna väärtustamise heaks eeskujuks ka väljaspool perekonda. Aasta ema tiitel antakse traditsiooniliselt üle Eesti Naisliidu poolt Emadepäeval Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis, millest teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling (ETV). Sümboolse metallikunstnik Mari Käbini tehtud hõbesõle Aasta emale annab üle vabariigi president. Eesti Naisliit kutsub igal aastal vabariigi organisatsioone ja üksikisikuid esitama Aasta ema kandidaate. Valiku kandidaatide hulgas teeb Eesti Naisliidu eestseisus, kus on esindatud Tallinna, Pärnu, Põlva, Vändra, Kohtla-Järve, Kiviõli, Viljandi, Sindi, Harjumaa ja Otepää naisorganisatsioonid.
Maailmas pole suuremat armastust, kui seda on emaarmastus. Ema olla ei ole alati kerge, kuid see vaev tasub end kuhjaga ära, sest lapses peitub suur jõud. Hinda ja armasta oma ema ning näita seda talle ka välja – see teeb ta väga õnnelikuks.
NetiKink kingituste e-poest
NetiKink e-pood on ühe suurema fotomeenete ja personaalsete kingituste valikuga e-pood Eestis. Meie poest leiate suurel hulgal erinevaid kingitusi ja kingiideid – nagu näiteks fotokruusid, t-särgid erineva trükiga, fliisid trükiga, tikanditega saunalinad ja käterätikud ning palju teisi huvitavaid tooteid. Fotomeened on väga universaalsed kingitused, mis sobivad hästi kingituseks sünnipäevaks, isadepäevaks, jõuludeks, sõbrapäevaks ja paljudeks teisteks tähtpäevadeks. Fotomeenete puhul on iga toode eriline ja isikupärane. Kui jääte hätta erinevate tähtpäevade jaoks kingituste valimisega, siis on meie lehel ka spetsiaalne Kingiideede leht, kust leiate võimalike ideid isadepäevaks, reklaamkingitusteks, sünnipäevaks ja teisteks tähtpäevadeks.
Meie tooted on pärit Euroopa suurimatelt tarnijatelt ja kuna toome enamus vastavaid tooteid ise maale, siis on ka hinnad tihti soodsamad, kui teiste fotomeenete pakkujate juures. Praktiliselt kõik tooted on meil kohe laos olemas ja samuti valmistame praktiliselt kõik tooted (selle all mõtleme siis tootele trükkimist või muul moel kohandamist) ise. Teie tellimust ei saadeta kuskile kolmandasse firmasse tegemisele vaid selle teevad valmis meie klienditeenindajad. NetiKink kontor ja tootmine asub meil Keilas, kus meil on ka väike esindussalong, kuid pood on täielikult internetipõhine ja saadame oma tooteid kõikjale üle Eesti. Meie salongist leiate nüüd ka lisaks fotomeenete valikule ka huvitavaid teesid, kohvisid ja maiustusi. Seega on Teil võimalik tellida kingituseks ilus fotomeene ja selle juurde ka kõik muu kinkimiseks osta. Transpordi valikutest on saadaval SmartPost, Post24 (Omniva pakiautomaadid) ja Eesti Posti pakiteenused kulleriga. Kuid loomulikult võite ka ise Keilasse NetiKink salongi oma tellimusele järgi tulla – siis ei lisandu mingeid transporditasusid.