Jah, taas on üks isadepäev tehtud, isadepäeva nädal üleelatud.
Kui esimestel aastatel valdas nädalalõpuks mind (ja ka Vahurit) eufooria ja oli selline tõsine adrenaliinilaks, siis täna on emotsioonid mitme kraadi võrra negatiivsemad. Jõudsin lõppenud nädalal mitmel korral tõdemusni, et mulle meeldib minu töö, aga mulle ei meeldi enam see tamp ja kiirustamine, mida isadepäeva nädal endaga kaasa toob. Aga ega ma pole enam ka nii noor kui alustades 😛
Kniks ja sügav kummardus Evale – tema abi oli hindamatu viimasel kahel nädalal.
Lõppenud nädal oli taas planeerimise meistriklass. Kuidas seada tööd nii, et ühte ajavahemikku mahuks maksimaalselt valminud tooteid. Samas teisipäevast läksid bännerid meie e-poe lehele ülesse, et ooteajad on tavapärasets pikemad ning kolmapäeval läks info, et nüüd tellides ei pruugi enam isadepäevaks kaup jõuda. Ja ometi oli mitu tellijat, kes vormistasid ostu ning hakkasid siis juba järgmisel päeval oma tellimust taga otsima ja oma negatiivseid emotsioone meie peal välja elama. Miks saan mina riielda, kui sina tellid isadepäeva nädala kolmapäeval…
Nädala jooksul sai ka selgeks, et seljanärvipõletikuga Aatomik ei suuda endast anda 200%, suutsin anda ca 160% 😀
Ka reede hommikul sain kaks telefonikõne. Mõlemale korral algas jutt väga rõõmsameelselt ning entusiastlikult. Küsimus: Kui ma nüüd kohe vormistan tellimuse, siis läheb see teilt täna ju teele? Vastus: Ei! Ja siis tuli häälde pettumus – eiiiiiiii lähegi, aaaaaaaa no siis ma ei tee tellimust. Reede hommikul olin mina tellimustega veel neljapäeva hommikus.
Nüüd siis suuname oma silmad ja teod jõulude poole. Kuigi ka uue nädalal on veel ohtralt isadepäeva hõngulisi tellimusi vaja valmis teha ning ära saata.
Ma soovin kõigile isadele, vanaisadele, vanavanaisadele ning ristiisdele kaunist päeva! Loodan, et meie antud panus muudab nii mõnegi päevakangelase päeva täna veelgi rõõmsamaks ja paneb südame õnnest hüppama.
Tervist meile kõigile!
Piret