Tegime külma
Ei…ei…ei…oodake…nüüd läks midagi valesti…me tegime ju ikka sooja…ja üsna ohtralt. Meie müramasin andis terve nädala meie muudele toimetustele tooni ning neljapäevaks oli valmis saanud pea poolsada sooja fliissalli logoga ning soojad sallid alustasid oma reisi kaugele sihtkohta, tegu peaaegu et välisreisiga (ikka vaja ju jõuda hoopis teisele maale – Saaremaale 🙂 ) ning loodetavasti soojendavad ja kaunistavad seal paljusid kaelasid. Tegelikult kui võrrelda fliisi tikkimisest tulenevat heli ning näiteks saunalina tikkimisest tulenevat heli, siis esimene on tõesti muusika meie kõrvadele. Seegi nädal, kui sallide vahele panime töösse mõned rätikud ja hommikumantlid, siis oli tunne, et masin toa nurgas tõuseb kohe õhku, müra oli oluliselt tugevam. Ent nagu meie Boss ütleb: Töötava masina hääl on raha hääl. Tõsi see on, kui isadepäeva nädalal masin katki läks ning päeva jagu seisis, siis see vaikus oli kõrvele vaat et veel valusam.
Aga nüüd ma vingun
Reede hommik oli täis ootust. Ootasime kauge välismaa kauba saabumist 🙂 . Pakid saabusid, umbes täpselt 7 tükki, igaüks kuskil 15-20kg. Tooja oli kleenuke naisterahvas kullerfirmast, kes tuli küsima, et kas ta võib need sisse veeretada, sest tõsta ta neid ei jõua. Ei lubanud veeretada, sest tegu on ikkagi kergesti puruneva kaubaga, millest andis tunnistust ka igal pakendil küljes olnud kleeps. Andsin talle hoopis meie ratasetega raami, et tal oleks neid lihtsam sisse tuua. Esiti olin kuri naisterahva peale, et olgu selle soolisevõrdsusega kuidas on, aga kui ikka rammu pole, siis äkki ei peaks kullerina töötama. Veidi mõeldes pöördus mu pahameel hoopis tema tööandja suunas, kes pole oma kullereid tegelikult vajalike abivahenditega varustanud, et kauba transport kaubikust kliendini oleks lihtsam ja sujuvam mõlema osapoole jaoks. Egas midagi, meiegi noore kolleegiga panime käed külge ning aitasime pakid meie kontorisse sisse transportida. Me pole papist plikad. Olgu ääremärkusena öeldud, et kauba lahti pakkimine võrdub korraliku rassimisega jõusaalis. Seega tasuta trenn omast käest võtta. Kui aga antud kullerfirma taas meile müügikõne teeb ja oma super teenusekvaliteeti kiidab, siis julgeme jääda eriarvamusele ning seda ka julgelt välja öelda. Alguses mõtlesime kohe ka kirja firmasse saata, ent otsustasime ümber. Ilmselt firma suhtumist see ei muudaks, aga antud kuller tõmmataks kindlalt liistule.
Kolleeg sai “käe valgeks”
Minu ära lõhutud/katki tehtud/rikutud asjade nimekiri:
- metallist pähklitangid
- tosinkond alla 1cm läbimõõduga kruvisid
- vähemalt üks 2cm läbimõõduga ja mitmesentimeetri pikkune kruvi
- üsna mitu kruusi, mis pressis katki surutud
- mitu laperguseks surutud termost/alumiinium joogipudelit
- jne.
Kui sa selle nimekirja järgi ise järeldada ei oska, siis teen puust ja punaseks: ma olen kõva käega naine või nagu Aatomik (olen ise väike, kuid mu jõud on suur). Kui ma Bossile ütlen, et “Kuule Vahur…”, siis tavaliselt tuleb vastuseks “Mis sa jälle ära lõhkusid…? “ 🙂
Aga tundub, et olen endale leidnud võrdväärse noore kolleegi, sest sellel nädalal sussikotte tehes, jäi töö mõneks ajaks soiku, sest avanes juuresolev pilt. Ootasime ära, kui meie meistrimees (loe: Boss) kontorisse tagasi jõudis ja uue kruvi õigesse kohta installeeris ning töö jätkus. No jah, kui päris aus olla, siis lisaks meite naiste tugevusele mängib asja juures rolli ka puhas füüsika…
Kui sa seda ei võta, siis sa sured ära…
Netikink e-poega samades ruumides tegutseb veel kaks e-poodi (ja üks päris pood ka 🙂 ). Mia24.ee e-pood müüb Eesti loodustoodete tootja Ecosh Life tooteid ning nädala keskpaigas käisid Ecoshi esindajad meid kõiki koolitamas. Väga põnev ja silmaringiavardav vestlusring oli, mida muuhulgas kuulas ka meie Bossi KT ehk 6-aastane Fred. Olles tädi juttu süvenenult mõnda aega kuulanud lausus väike ninatark: Et siis, kui sa seda ei võta, siis sa sured ära? Jutt käis antud hetkel ensüümidest, aga ütleme nii, et väga üldistatult sai kuuene oma loogikaga asjale väga õigesti pihta. Seda, et see lause omamoodi tormi vee klaasis tekitada võib, me siis veel ei teadnud, ent see on juba teise blogi teema (vihje: vaadake mia24 ilublogi 😉 )
Kokkuvõtvalt…
Sel nädalal sai (nagu igal nädalal tegelikult) rohkelt fotokingitusi teha, aga pole ju mõtet kirja panna, et tegime X arv tasse ja Y arv t-särke, sest me pole ju mõni statistikat koguv riigiasutus. Igaüks olgu ja jäägu oma liistu(de) juurde. Kuna järgmisel nädalal algab advendiaeg, siis oleks igati mõistlik statistika tegemise asemel ennast hoopis vaikselt jõululainele viima hakata. 